Lehesensor: taimed „helistavad“ sulle kui neil janu tekib

Kui palju oleks võimalik hoida kokku vett, kui me teaksime täpselt, kui palju taimed seda tegelikult vajavad?

Peatselt võib see võimalik olla.

On välja töötatud spetsiaalsed leheandurid, mille võimalusi saaks kasutada näiteks põllumajanduses, kasvuhoonekasvatuses või mujal.

Hetkel kasutatakse kogu planeedi värskest veest kuni 70% põllumajanduses – see on väga suur hulk.

Kui me teaksime täpselt, kui palju taimed tegelikult vett vajavad, siis poleks ülekastmine enam probleemiks.

Proovipõldudel vähenes leheandureid kasutades veekasutus kuni 25%, kuna vett anti vaid siis kui taimed seda reaalselt vajasid.

Vabatõlge videost „Leaf Sensor: Plants "call you" when they are thirsty“.

Livescience.
Allikas: Ravel Reiljan
http://ravelreiljan.blogspot.com.ee/

Viljapuud- ning marjapõõsad linnaparkides

Linnaparkides oleme harjunud nägema eelkõige Eestis levinud puu- ning põõsaliike kuhu trehvab vahel sekka ka midagi eksootilisemat - kuid üldiselt on tegu siiski ilutaimedega.

Samas - kas poleks huvitav leida linnaparkidest ka midagi söödavat?

Miks ei võiks näiteks iga suurema pargi südamikus (kaitsmaks viljapuid- ja marjapõõsaid saastatuse eest) olla väike tarbepark, kuhu võiksid kuuluda mõned õuna-pirnipuud, paar kirsi- või ploomipuud, mõned marjapõõsad ja muud nipet-näpet?

Sellistel "oaasidel" võiks olla päris mitu eesmärki ning väljundit - näiteks õpetaks see tänapäeva lastele, et toitu on võimalik kasvatada, mitte vaid marketist osta.
Samuti õpetaks selline tarbepark inimesi taimi rohkem hindama ning annaks neile võimaluse ka ise kasvatamisprotsessis osalised olla.
Lisaks on see oluline aspekt ühiskondliku vastutustunde tekitamisel avalikku ruumi istutatud taimede suhtes.
Kui inimesed saaksid sellises kohas midagi ise, oma kätega teha, siis on täitsa võimalik, et sellised alad vähendaksid võib-olla ka pisut üldiseid probleeme nagu näiteks kuritegevus, stressitase jms.

Paljud tänapäeva inimesed elavad korterites, kus neil viljade kasvatamine raskendatud või suisa võimatu on, kuid sellised tarbepargid võimaldaksid neil hooaja jooksul pisutki "kohalikku" kraami saada.

Selliste parkide hooldus ei oleks keerulisem kui muude haljasalade hooldus, kuna hooldustegevused on perioodilised ning eelduseks on viljade ärakasutamine linnakodanike poolt. Lisaks oleks võimalik selliste alade korrashoiuks kaasata erinevaid klubisid ning seltse.


Allikas: Ravel Reiljan

http://ravelreiljan.blogspot.com.ee/