Paljudes omavalitsustes
teostatakse alleepuudele kas iga-aastaselt või mõnede aastate järel
nn vesivõsude lõikust - ja vahel tehakse seda selliselt:
|
||
Või siis ka selliselt:
|
||
Üldiselt võiks öelda, et tegemist on juba ette kaotatud lahinguga, kuna asi päris nii ei toimi.
Miks?
Väga lühidalt selgitatuna käib süsteem selliselt:nn vesivõsud arenevad puittaimedel paiknevatest tagavara- ehk lisapungadest ja uinuvatest pungadest (neid on peidetud nii okstele kui ka tüvele). Need pungad tavaolukorras ei aktiveeru, vaid ootavad, kuniks nende elukeskkonnaga midagi ebameeldivat juhtub - näiteks läheneb puule hooldusmees ja saeb mõne oksa ära või saabub vahva vandaal, kes lõikab tüvesse midagi olulist - samuti põhjustavad nende pungade aktiveerumist tihtipeale ka muruniitjad, kes hoolimata oma pikaaegsetest kogemustest ikka vahest masinaga ja trimmeri jõhviga puu koort lõhuvad.
Ja selletõttu ongi juunis ja juulis tihti paljudel alleepuudel näha värskeid rohelisi võrseid ehk vesivõsusid.
Kuidas nendega õigel viisil toimida?
Tavaliselt oodatakse vesivõsude
eemaldamisega seni, kuni nad on hakanud näiteks liiklust või
muruniitmist segama - ehk vahel mitu head aastat - ja siis jõuamegi
tulemuseni, mida illustreerivad kaks ülemist pilti.
See tulemus on kahjuks ainult hooldajatele kasulik - näiteks ülemistel piltidel alles jäetud tüügastest kasvab järgmisel hooajal välja tõenäoliselt 2-3 korda rohkem võrseid kui neid ära lõigati - selle tulemina on mõne aasta järel ka tööd rohkem...ja kõik kordub...
On olemas tehnoloogia, mis toimib kiiresti, ei jäta jälgi ning töötab 100% kindlusega, kuid üldjuhul seda massiliselt ei kasutata.
Miks, ei oska öelda.
Igatahes - kui soovite vesivõsudest edukalt lahti saada, siis tuleks seda teha samal aastal kui nad tekivad ja pole veel puitunud (sobilik aeg on tavaliselt juulikuu).
Ning asja tuum seisneb selles, et neid ei tohi teps mitte ära lõigata, vaid koos väikese alusega välja rebida.
Ja ongi kõik.
Samasse kohta enam uut võrset ei teki.
Väike haav kasvab kinni ühe hooajaga.
Teema unustatud.
Allpool on kolm pilti, mis illustreerivad vesivõsu rebimist:
.
See tulemus on kahjuks ainult hooldajatele kasulik - näiteks ülemistel piltidel alles jäetud tüügastest kasvab järgmisel hooajal välja tõenäoliselt 2-3 korda rohkem võrseid kui neid ära lõigati - selle tulemina on mõne aasta järel ka tööd rohkem...ja kõik kordub...
On olemas tehnoloogia, mis toimib kiiresti, ei jäta jälgi ning töötab 100% kindlusega, kuid üldjuhul seda massiliselt ei kasutata.
Miks, ei oska öelda.
Igatahes - kui soovite vesivõsudest edukalt lahti saada, siis tuleks seda teha samal aastal kui nad tekivad ja pole veel puitunud (sobilik aeg on tavaliselt juulikuu).
Ning asja tuum seisneb selles, et neid ei tohi teps mitte ära lõigata, vaid koos väikese alusega välja rebida.
Ja ongi kõik.
Samasse kohta enam uut võrset ei teki.
Väike haav kasvab kinni ühe hooajaga.
Teema unustatud.
Allpool on kolm pilti, mis illustreerivad vesivõsu rebimist:
.
|
Vesivõsu, mis ootab rebimist. Foto: Ravel
Reiljan
|
|
Toimub vesivõsu rebimisakt. Foto: Ravel
Reiljan
|
|
Vesivõsu on kadunud ja tagasi ei kasva. Foto:
Ravel Reiljan
|
Allikas: Ravel Reiljan
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar