Viimasel kümnendil on Eestiski
harjumuspäraseks saamas pilt, mis lõunapoolsetes riikides juba
igasuvine ning nö „tavaline“ – ehk siis varasemalt kenad
roheliste lehtedega hobukastanid (Aesculus hippocastanum)
on asendunud pruunilaiksete lehtedega puudega ning kohati on see
lausa massiline.
|
Hobukastani-keerukoi kahjustus (Cameraria
ohridella). Foto: Ravel Reiljan
|
Millega/kellega tegu?
Antud
juhul võib tegu olla putukkahjuriga, keda nimetatakse
hobukastani-keerukoiks (Cameraria
ohridella).
Putukas
(liblikas) on iseenesest kena välimusega ning asjaliku olemisega – http://insecta.pro/gallery/70366,
tema vastsete toitumisjäljed ongi need pruunid laigud, mis meid
häirida võivad.
Soodsate talvede
puhul veedavad keerukoi nukud selle aja lõbusalt varisenud lehtede
sees ning asuvad kevadel taas tegudele.
Eestis esineb ka
seenhaigust, mis põhjustab hobukastani-pruunlaiksust (Guignardia
aesculii), kuid seda on võimalik keerukoi kahjustustest kergelt
eristada – vaadake kahjustatud lehte vastu valgust ning kui näete,
et laigud on äärtest tunduvalt heledamad, siis on tegu keerukoi
kahjustusega.
|
Hobukastani-keerukoi kahjustus (Cameraria
ohridella). Foto: Ravel Reiljan
|
Miks see nii on?
Tõenäoliselt on
see nii selle tõttu, et meie asukoha klimaatilised tingimused on
juba aastaid järjest muutunud – pikad kuivad sügised ning
kevaded, heitliku temperatuuriga talved – see kõik on mõjutanud
esmalt taimede üldist tervislikku seisundit ning erinevate
varasemalt soojemates piirkondades elutsenud seenorganismide ja
putukkahjurite võimalusi kolimiseks uutele jahimaadele – ehk siis
meile Eestisse.
Kas taimedele ohtlik?
Hetkel veel
üldiselt mitte eriti – taime jaoks on loomulikult probleemiks
fotosünteesiprotsessi takistamine ning seega taime loomulike
protsesside pärssimine, kuid inimese jaoks on probleem seotud vaid
taimede dekoratiivsuse vähenemisega, mis näiteks teatud
suunitlusega aedades (botaanikaaiad), arboreetumites või puukoolides
võib üsna ebamugavaks osutuda.
Mida teha?
Põhimõtteliselt
pole mõtet teha midagi muud kui tagada oma taimedele võimalikult
soodne kasvukeskkond – hoolitseda kasvupinnase toiteelementide
piisava olemasolu ning vajaliku niiskustamese eest, samuti on väga
oluline faktor sügisene varisenud lehtede kokkukorjamine ning
põletamine või kompostimine – see on tõenäoliselt kõige
asjalikum kaitsemeetod.
Allikas: Ravel Reiljan
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar