laupäev, 28. juuli 2018

Porto linna botaanikaaed, Portugal

Ühes õiges botaanikaaias peaks olema: palju erinevaid taimi, palju voolavat vett, mõned surnud puud, pisut varemeid ning saladuslikke nurgataguseid.
Porto linna botaanikaaias on seda kõike ning ohtralt.

See on kahtlemata parim botaanikaaed, mida seni külastanud olen - kolmel erineval tasapinnal, oskuslikult kavandatud, loomutruult hooldatud - on see külastamiseks üks väga eriline aed.

Kui viitsid, vaata lühikest videot ning tunne end nagu Portos:





Allikas: Ravel Reiljan

pühapäev, 8. juuli 2018

Taimed reageerivad soolale sarnaselt sellele, kuidas inimesed reageerivad valule

Jäised talved ning põuased suved kujundavad soolase pinnase.
Mõningates piirkondades suurendab liigne kuivus kasvupinnases olevate looduslike soolainete konsentratsiooni, samas kui mõnedes mereäärsetes piirkondades võib mereveetaseme tõus muuta soolasemaks põhjavett.
Uued uuringud näitavad, et taimed kasutavad kaltsiumit, jäämaks ellu väga soolases pinnases, mis on muutumas järjest rohkem ülemaailmseks probleemiks.

Paraku on inimestel selles oma osa – maa- ja vee kasutamine mõjutab otseselt pinnase sooldumist ning inimmmõjutustega kliimamuutus mõjutab ka sademete ja õhutemperatuuride mustreid.
Kuigi tundub vastuoluline, siis mõjutab isegi põllumaade kastmine kasvupinnase soolsust – vesi, mis pinnasesse antakse, sisaldab alati mingil määral soola ning kuna taimed pole võimelised soola absorbeerima, siis vee aurustumisel pinnasest kasvab soola konsentratsioon pidevalt.

Nende juured pole tehtud kõndimiseks

Külmade ja jäiste talvede ajal kasutatakse lume ning jääga toimetulemiseks üha rohkem soola.
Viimase viiekümne aasta jooksul on soola kasutamine teedel-tänavatel tohutult kasvanud – kui 1960-ndatel aastatel kasutati Põhja-Ameerikas ca 3 miljonit tonni soola aastas, siis praeguseks on see arv kasvanud ligi 20 miljoni tonnini.

Kui saabub kevad, kannavad vihmaveed soola teedelt-tänavatelt seda ümbritsevale pinnasele ning pinnase soolsuse tase muutub. Soola kuhjumine teede-tänavate äärses pinnases on märkimisväärne.

Taimede jaoks on sool põhimõtteliselt mürgine aine – omal ajal kasutati võidukate armeede poolt isegi „maa soolamise“ taktikat – ja läks päris palju aega enne kui sellise pinnase peal oli võimalik midagi kasvatada.

Kinnitatuna pinnasesse, ei saa taimed soola mõjude eest põgeneda – seega on kerkiv soola tase pinnases suureks ohuks nii taimekasvatuses kui ka laiemalt võttes tervele ökosüsteemile.

Hiljutised uuringud, mis korraldati Wisconsin´i ülikoolis Gilroy laboris Won-Gyu Choi ja tema meeskonnakaaslaste poolt, näitavad, et kaltsium mängib taimede reageeringus liigsele soolasusele võtmerolli.
Kui taimed saavad pinnasest soola, vastavad nad sellele „kaltsiumilainega“ - ehk kõrge konsentratsiooniga kaltsiumiioonidega.
See laine luuakse vabastatud kaltsiumist, mida taimed oma rakkudes varuks hoiavad.

Uuringu autorid kasutasid taimerakkudes vabaneva kaltsiumi jälgimiseks uuenduslikku süsteemi – konstrueerides taimed, mis valmistasid vastavalt kaltsiumitaseme tõusule progresseeruvalt fluorestseeruvat valku.

Kui nad mõjutasid taimede juurestikku erinevate stiimulitega nagu külm, puudutus või stress, siis vastasid taimed sellele kaltsiumi konsentratsiooni tõusuga. Kui juured tundsid aga soola, tõusis kaltsiumi tase kokkupuutepunktis, haarates kaasa naaberrakke ning liikudes taimerakkudes pideva voona kiirusega kaks rakku sekundis läbi kogu taime.

Taimed saavad infot

Kui taimede võrsed on võtnud vastu "kaltsiumilaine" signaali, toimub taimerakkudes ümberprogrammeerimine – rakkudes hakatakse tootma uusi molekule, mis aitavad taimel võidelda soola vastu, reguleerides vee jagunemist ning seades üles soolabarjääre taime erinevates osades.
Uuringu autorid on kindlad, et just "kaltsiumilaine" on see, mis on põhjustanud sellise reaktsiooni.

Won-Gyu Choi ja ta kolleegid oletasid, et kaltsiumit vabastatakse raku kindlast osast, mis on sinna ladustatud just selleks tarbeks.
See protsess nõuab teatud erilisi valke, mis moodustavad poore, mis omakorda avanevad kindla korra järgi selleks, et vabastada kaltsium.

Uurides taimi, kus pooride moodustumine oli lõppenud, avastasid nad, et "kaltsiumilaine" enam ei toiminud. Ilma "kaltsiumilaine" tekkimiseta ei suutnud need taimed end soola vastu enam edukalt kaitsta. Nende taimede kasv oli viletsam taimedest, kus "kaltsiumilaine" toimis.

Won-Gyu Choi ja tema kolleegide avastus on paljastanud olulise mehhanismi, mida taimed kasutavad, võitlemaks soolase kasvupinnasega.
"Kaltsiumilaine", mida taimed oma juurestikus moodustavad selleks, et informeerida kogu taime sellest, et soolasus jõuab peatselt kogu taimeni, omab silmatorkavat sarnasust meie närvisüsteemiga.

Inimeste organismis kasutatakse kaltsiumit näiteks info vahetamisel neuronite vahel juhul kui me kogeme mingit stressi, nagu näiteks valu.
Kui meie haavale satub soola, siis meie aju saab signaali samuti "kaltsiumilaine" kaudu.
Tuleb välja, et taimeriigis kasutatakse analoogset süsteemi, kuid aju asemel saadetakse signaal taime kõigi rakkudeni.

Loodetavasti suudame seda informatsiooni kasutada tulevikus taimekaitses – aitamaks neil soolase pinnasega paremini toime tulla.


Vabatõlge artiklist "Plants Respond to Salt Just Like Humans Respond to Pain (Op-Ed).

Allikas: Ravel Reiljan