Vastavalt
erinevatele allikatele arvatakse, et igal aastal tähistab
ülemaailmselt jõule keskmiselt rohkem kui 2 miljardit inimest.
Võib
arvata, et enamus neist toob jõulude ajal tuppa kas elusa, plastist
või muust materjalist kuuse, vaniku, pärja või oksad.
Kuid
tihti ehk ei pruugita mõelda, et iga selline tegevus eeldab ka
ressursi kulutamist või keskkonnareostust, rääkimata üldistest
keskkonnamõjudest.
Elusa
kuuse metsast tuppatoomine ei pruugi metsale sugugi hästi mõjuda –
lisaks loodusliku keskkonna häirimisele kaasnevad sellega ka
kulutused ning ka mingil määral keskkonnareostus – vajab ju kuuse
metsast kojutoomine transporti (kütus), raiutud kuusk vajab
asendusistutust (tööjõud, kütus, paberimajandus), hiljem tuleb
väljavisatud kuusk utiliseerida (kütus) jne.
Samuti
on taimlast ostetud kuusk keskkonnale suhteliselt kulukas –
taimlaomanik saab küll kuusemüügist tulu, mis peaks tema kulutused
ning uued investeeringud katma, kuid iga jõulukuusk hoiab aastaid
kinni maad, mida saaks selle asemel millekski muuks kasutada –
samuti tööjõukulud, kütusekulud, kastmiskulud jms.
Hiljem
lisanduvad samuti kojuviimiskulud ning utiliseerimiskulud.
Tehislike
kuuskede ning vanikute, pärgade kasutamine on ehk keskkonna suhtes
veelgi vaenulikum – iga toote valmistamiseks on tarvis teatud
hulgal toormaterjali, kindlasti teatud hulk puhta vee kulutamist,
värvainete kasutamist, tööjõukulu ning transpordikulu.
Lisaks
võib tehislik tuppatoodu osutuda ohtlikuks ka inimese tervisele
(toormaterjal, värvained, lenduvad osakesed jms).
Kahjud
ning kulud võivad meile tunduda väikesemahulised ning
mitteolulised, kuid kui me korrutame ühe pisikese kahju
tagasihoidliku hinnangu kohaselt kasvõi ühe miljardiga, saame
ülemaailmses mastaabis kokku tohutu hulga kulutatud ressurssi –
nii inim, kütuse kui ka loodusressursse.
Loomulikult
on jõulude tähistamine või mittetähistamine iga inimese isiklik
otsus, kuid ehk on võimalik seda teha väiksemate
keskkonnakahjudega?
Allikas:
Urbandendro
