Viimase 10 aasta jooksul on Pärnu linna merepoolses osas suhteliselt tavaliseks muutunud olukord, kus on näha, et arukaskedega (Betula pendula) on midagi tuntavalt korrast ära.
Paljud puud tunduvad väljanägemiselt kuidagi viletsad ning sügiseti esineb võrades tihti murde ja rebendeid - mis toimub?
Kes/mis kahjustab?
Võimalik, et tegemist on seenpatogeen Neonectria sp. või oomütseet Phytophthora sp. kahjustustega - ja pigem isegi kombineerituna.
Võib kergelt segi ajada Taphrina betulina tegevusega, kuid sümptomid on palju laialdasemad ja tagajärjed tõsisemad.
Sümptomid?
Tüvel esinevad lohud, muhud, pahad, lõhed ning muud anomaaliad, hõrenenud võra, normaalsest väiksemad lehed, kuivanud ladvaosa või üksikud oksaharud, "tuuleluuad", palju peenemaid rabedaid oksi ning surnud võrseid, suuremate oksaharude murdekohad, juurekaelapiirkonnas esinevad "paised", samuti juurekaelast kuni 1,5m kõrguseni paiknevad "lekkekohad/voolused", millest immitseb roostevärvi vedelikku ning tihti samas piirkonnas paiknevad "päästevestid", lisaks tuulepoolse külje toesjuurte ümar (mitte ekstsentriline) kuju - peale selle olen haigetel puudel tihti täheldanud ka hüdrotroopia esinemist.
Miks/kuidas?
Hüpotees - 2005 aastal tabas Pärnut tugev jaanuaritorm, mille tagajärjel ujutati linna rannapoolne osa üle mereveega.
Tihe, niiske ning mereveest soolane pinnas võis olla põhjuseks, miks arukaskede vastupanuvõime nõrgenes ning kahjustaja(d) sai tegutsemist alustada.
Phytophthora sp. puhul - kuna tegemist on tavaliselt juurestiku ning juurekaelapiirkonna kahjustajatega (enamus liikidest) - siis on loogiline, et esmased sümptomid ilmusid puude võradesse umbes 5-6 aastat peale üleujutust ehk aastatel 2010/11.
Kas ehk lõigata eriti halvad oksad võrast välja?
Olen märganud, et rohemassi kandvate okste väljalõikamine süvendab/kiirendab degeneratsiooni, mistõttu oleks soovitav lõigata välja vaid ilma rohemassita ehk surnud oksad.
Suurimaks probleemiks on haigete puude puhul võrade tõstmine ning kunstlik võrade vähendamine - seda ei tohiks kindlasti teha (H/D tegur, diameetrikasvu pärssimine, vee- ja toitainete transport).
Mida teha?
Puud üritavad esmalt ise oma probleemidega hakkama saada, selleks vähendavad nad ulatuslike juurtekahjustuste korral oma võra - sellest ka kuivanud ladvaosad ning oksaharud.
Kahjustajate areng on iga puu puhul individuaalne, mistõttu tuleb neid regulaarselt üle vaadata ja vastavalt tegutseda.
Linnakeskkonnas on tõsiseks probleemiks oht suuremate oksaharude murdumiseks/rebenemiseks.
Kuna arukaskede puhul on tegemist mahlajooksupuudega, siis on suurim oht rebenditeks ja murdudeks hilissügisel peale seda kui taim on võra mahlast tühjaks pakkinud - siis kaob meil võrast elastsus, mis asendub rabedusega.
Seega - paraku tuleb harjutada end mõttega, et lähima 15 aasta jooksul tuleb paljud-paljud arukased raiuda ning asendada sobilikema liikidega.
Allikas: Ravel Reiljan
http://ravelreiljan.blogspot.com/
Paljud puud tunduvad väljanägemiselt kuidagi viletsad ning sügiseti esineb võrades tihti murde ja rebendeid - mis toimub?
 | ||
| Hõrenenud võraga arukask. Foto: Ravel Reiljan |
Kes/mis kahjustab?
Võimalik, et tegemist on seenpatogeen Neonectria sp. või oomütseet Phytophthora sp. kahjustustega - ja pigem isegi kombineerituna.
Võib kergelt segi ajada Taphrina betulina tegevusega, kuid sümptomid on palju laialdasemad ja tagajärjed tõsisemad.
 |
| Deformatsioonid tüvel. Foto: Ravel Reiljan |
Sümptomid?
Tüvel esinevad lohud, muhud, pahad, lõhed ning muud anomaaliad, hõrenenud võra, normaalsest väiksemad lehed, kuivanud ladvaosa või üksikud oksaharud, "tuuleluuad", palju peenemaid rabedaid oksi ning surnud võrseid, suuremate oksaharude murdekohad, juurekaelapiirkonnas esinevad "paised", samuti juurekaelast kuni 1,5m kõrguseni paiknevad "lekkekohad/voolused", millest immitseb roostevärvi vedelikku ning tihti samas piirkonnas paiknevad "päästevestid", lisaks tuulepoolse külje toesjuurte ümar (mitte ekstsentriline) kuju - peale selle olen haigetel puudel tihti täheldanud ka hüdrotroopia esinemist.
 |
| Moondunud võraga arukask. Foto: Ravel Reiljan |
Miks/kuidas?
Hüpotees - 2005 aastal tabas Pärnut tugev jaanuaritorm, mille tagajärjel ujutati linna rannapoolne osa üle mereveega.
Tihe, niiske ning mereveest soolane pinnas võis olla põhjuseks, miks arukaskede vastupanuvõime nõrgenes ning kahjustaja(d) sai tegutsemist alustada.
Phytophthora sp. puhul - kuna tegemist on tavaliselt juurestiku ning juurekaelapiirkonna kahjustajatega (enamus liikidest) - siis on loogiline, et esmased sümptomid ilmusid puude võradesse umbes 5-6 aastat peale üleujutust ehk aastatel 2010/11.
 |
| Voolus juurekaelapiirkonnas. Foto: Ravel Reiljan |
Kas ehk lõigata eriti halvad oksad võrast välja?
Olen märganud, et rohemassi kandvate okste väljalõikamine süvendab/kiirendab degeneratsiooni, mistõttu oleks soovitav lõigata välja vaid ilma rohemassita ehk surnud oksad.
Suurimaks probleemiks on haigete puude puhul võrade tõstmine ning kunstlik võrade vähendamine - seda ei tohiks kindlasti teha (H/D tegur, diameetrikasvu pärssimine, vee- ja toitainete transport).
 |
| Murre. Foto: Ravel Reiljan |
Mida teha?
Puud üritavad esmalt ise oma probleemidega hakkama saada, selleks vähendavad nad ulatuslike juurtekahjustuste korral oma võra - sellest ka kuivanud ladvaosad ning oksaharud.
Kahjustajate areng on iga puu puhul individuaalne, mistõttu tuleb neid regulaarselt üle vaadata ja vastavalt tegutseda.
Linnakeskkonnas on tõsiseks probleemiks oht suuremate oksaharude murdumiseks/rebenemiseks.
Kuna arukaskede puhul on tegemist mahlajooksupuudega, siis on suurim oht rebenditeks ja murdudeks hilissügisel peale seda kui taim on võra mahlast tühjaks pakkinud - siis kaob meil võrast elastsus, mis asendub rabedusega.
Seega - paraku tuleb harjutada end mõttega, et lähima 15 aasta jooksul tuleb paljud-paljud arukased raiuda ning asendada sobilikema liikidega.
Allikas: Ravel Reiljan
http://ravelreiljan.blogspot.com/
