Miks jalakad kuivavad?

1940. aasta 16. juuni „Postimehes“ ilmus artikkel pealkirjaga „Miks kuiwawad meie jalakad?“.

Selles artiklis kirjeldati invasiivset seenhaigust – jalakasurma (Ophiostoma ulmi - aeglasema arenguga või Ophiostoma novo-ulmi - agressiivsem) ning selle kohta kirjutati siis nii: „haigus esineb massiliselt, levineb kiiresti ning suur osa meie jalakaist on juba tabatud või isegi hävinud“.

Tundub, et ajalugu kordub ning Eestit on taas tabanud suuremat sorti haiguspuhang.

Üle riigi võib üsna tihti kohata erinevas staadiumis haigeid puid – neid on parkides, haljasaladel, aedades jne.

Millised on selle seenhaiguse tunnused?

Tavaliselt algab haigus ühe või enama puul paikneva oksa järsu närbumise ning kuivamisega – kusjuures kuivanud ning krussitõmbunud lehed jäävad puule.

Esimene ohumärk - kuivanud oksad võras. Foto: Ravel Reiljan

Seejärel algab kogu võra kuivamine, mis võib noorematel puudel võtta aega kõigest mõne nädala- ning eakamatel puudel paarist kuust kuni mitme aastani.

Jalakas on suremas. Foto: Ravel Reiljan

Lõpuks kuivab ning sureb kogu puu.

Surnud jalakas. Foto: Ravel Reiljan

Suhteliselt kindlalt saate nii-öelda "koduste vahenditega" haiguse määrata, kui lõikate esmaste haigustunnuste ilmumisel puult ära haigestunud oksa ning vaatate selle diagonaalset läbilõiget – kui selle välimise serva ligiduses on tume viirg, siis võite olla üpris veendunud, et tegu on just jalakasurmaga.

Samuti on lisakinnituseks tüvel lõhkilöönud koor (kuigi mitte nakkuse alguses), otsekui oleks puul mantlihõlmad valla.

Lõhkilöönud koort ei esine aga kõigil haigetel puudel, kuid tume viirg esineb alati. 

Tume viirg on kergesti eristatav. Foto: Ravel Reiljan

Kuidas ennetada?

Veel ei tea.

Mida teha?

Põhimõtteliselt ei saa me haigestunud puu heaks enam midagi teha.

Mida saaks teha, on haiguse leviku piiramine.

Selleks on tarvis puu olukorda pidevalt jälgida ning kui on näha, et haigustunnused levivad kiirelt ja puu kuivamine tundub olevat kindel, siis tuleks puu raiuda.

Kas sellest piisab?

Ei.

Oluline on järgnev:

1. Tööriistad, mida kasutati raie teostamiseks (üldjuhul mootorsaed), tuleks peale tööde lõpetamist desinfitseerida (piiritusega, kuid mitte viinaga või siis antiseptikumiga).

2. Raiejäägid - tuleks koheselt põletada või

3. Ladustamisel - kui soovite endale küttepuid teha - tuleks pakud ära koorida ja koored koheselt põletada (koorida tuleb pakud maltsaüraskite tõttu, kes seennakkust levitavad).

Kui te neid samme järgite, olete teiste jalakate heaks juba väga palju korda saatnud.

Allikas: Ravel Reiljan
http://ravelreiljan.blogspot.com.ee/

Konsulteeris EMÜ doktorant Liina Jürisoo.