Mul on üks tuttav ehitaja.
Ta tutvustab end teistele kui ökoloogiliselt puhast elu elavat inimest ning ta on uhke selle üle, et ta suudab elada ilma keskkonda kahjustamata.
Selleks on ta kolinud linnast maale, peseb end
saunas ning kergendab ihuhädasid kuivkäimlas - toiduks on tal
põllulapp ning munejad linnud, pesu- ja nõusid peseb käsitsi, et
mitte loodust kurnata. Lisakaupa ostab ta vaid ökopoodidest. Telefoni ning arvutit kasutab ta minimaalselt, kuna need tekitavad palju "kasvuhoonegaase".
Ehk tänapäeva elu vaadates lausa musterinimene.
Samas.
Kui vaadata asja teisest küljest:
Ta on kolinud linnast umbes 50km kaugusele.
Kuna tema töö eeldab raskete tööriistadega objektilt-objektile liikumist, kasutab ta kastiga diiselmasinat, mis tarbib kütust keskmiselt 10L/100km kohta.
Igapäevaselt vajab ta linna-ning tagasisõiduks minimaalselt 10 liitrit diislikütust.
Selle kütuse põlemisel mootoris tekib aga 26,4kg süsihappegaasi. Ühes päevas. Kui ta käib tööl keskmiselt 20 päeva kuus, siis teeb see 6336kg süsihappegaasi aastas...
Ühe nutitelefoni aastane CO2 jälg on arvestuslikult keskmiselt kuni 70kg.
Nõudepesumasina oma kuni 142kg.
Pesumasina oma kuni 118kg.
Laptop 152kg.
jne.
Ps. Tal on kaks autot.
See on kõigest üks tühine näide sellest, et korralikult läbi mõtlemata "ökoloogiline" eluviis võib olla keskkonnale pigem kahjuks kui kasuks.
Samas.
Näteks Bitcoini kaevandamine kulutab umbes 15x rohkem energiat kui samas väärtuses kulla kaevandamine. Ühe Bitcoini kaevandamisega kaasneb kuni 191 tonni süsihappegaasi teke, mis antud juhul tähendaks umbes 30x eelmainitud kastiauto aastakulu. Samas väärtuses kulla kaevandamine tekitab vaid 13 tonni süsihappegaasi. Paneb mõtlema? (https://www.visualcapitalist.com/comparing-the-carbon-footprint-of-gold-and-bitcoin/).
Või sõjaväed. Kes viitsib, uurib ise kui palju võib ühe keskmise riigi sõjavägi aastas oma tegevusega süsihappegaasi toota. Vihjeks võib öelda, et see võib ka paljukogenuid üllatada.
Või naftatankerid. Irooniline küll, kuid nende emissioon või ulatuda kuni 114 miljoni tonnini aastas... (https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1361920920307744).
Jne, jne.
Ehk - kui sa tahad loodust hoida ning elada keskkonnasõbralikku elu - siis parim on asja üle rahulikult järele mõelda ning vajadusel teha mõned kalkulatsioonid. Niisama tühja pole mõtet rabeleda, see ei taga tihtipeale sugugi keskkonnateadlikumat elu, kuna tulemus võib olla isegi vastupidine.
Nendest, kes tõesti tahavad keskkonnasõbralikult elada, ei sõltu tegelikult suurt midagi - see väike panus ei mõjuta oluliselt tegelikke probleemitekitajaid.
Vähem ahnust ja asjadega uhkeldamist, rohkem taaskasutust ning tagasihoidlikum eluviis on palju mõttekam kui valjult kuulutatud "roheline eluviis", millel puudub sisu.
Artikkel on autori isiklik seisukoht, millele leitud tuge internetiotsinguist.
