Varasemas postituses (http://arboristaednik.blogspot.com/2018/02/kuidas-valmistada-multsiringi-juba-moni.html) vaatasime, miks ja kuidas teha multśiringi juba olemasolevatele taimedele - selles postituses vaatame, kuidas teha vabakujulist multśiringi.
Vabakujulise multśiringi tegemine on tegelikult päris lihtne - vajad selleks vaid mõnda abivahendit nagu ehitusnuga, köie- või voolikujuppi, krablit, kellut ning ämbrit.
Kasutades köit või voolikut, saad multśitava ala kujundada just selliseks, millisena seda näha soovid - näiteks nii nagu on näha järgneval pildil:
Kui köis või voolik on paigas, asu selle perimeetris ettevaatlikult noaga pinnast läbi lõikama (jälgi enda ohutust!).
 |
| Multśitava ala ettevalmistamine. Foto: Ravel Reiljan |
Kui köis või voolik on paigas, asu selle perimeetris ettevaatlikult noaga pinnast läbi lõikama (jälgi enda ohutust!).
Lõikamissügavus võiks olla kuni 10cm.
Seejärel asu murukamarat eemaldama, seda saad teha krabliga (ole seda tehes samuti ettevaatlik, kuna osade taimede juurestik võib paikneda vahetult kamara all ning seda ei tohiks palju vigastada).
Kui murukamar on eemaldatud, tõsta samuti välja ka liigne pinnas - seda võiks teha võimalusel (sõltuvalt juurestikust) 5-8cm sügavuseni.
Nii väljavõetud kamarat kui pinnast saad edukalt kasutada mujal aias - või lisad seda lihtsalt komposterisse.
Kui ala on ette valmistatud, peaks paigaldama multśi (tavaliselt kasutan 15-48mm fraktsiooniga männikooremultśi).
Kui multś on paigas, tuleks seda kergelt tihendada ning kasta - tavaliselt aitab ühest-kahest kannutäiest (pildil näidatud alale).
 |
| Murukamara eemaldamine. Foto: Ravel Reiljan |
Kui murukamar on eemaldatud, tõsta samuti välja ka liigne pinnas - seda võiks teha võimalusel (sõltuvalt juurestikust) 5-8cm sügavuseni.
Nii väljavõetud kamarat kui pinnast saad edukalt kasutada mujal aias - või lisad seda lihtsalt komposterisse.
 |
| Murukamar ja liigne pinnas eemaldatud, ala valmis multśimiseks. Foto: Ravel Reiljan |
Kui ala on ette valmistatud, peaks paigaldama multśi (tavaliselt kasutan 15-48mm fraktsiooniga männikooremultśi).
Kui multś on paigas, tuleks seda kergelt tihendada ning kasta - tavaliselt aitab ühest-kahest kannutäiest (pildil näidatud alale).
Kastmine on vajalik vigastatud juurestikuosa kaitseks, tee seda kindlasti.
Multśimisel on kõige olulisem see, et tüvi ega multś ei tohi omavahel kokku puutuda (juurekaelaga või poogitud taimedel), vahe tüve ja multśi vahel võiks olla minimaalselt 5cm ning seda tuleks vahepeal kontrollida, kuna lapsed, loomad, niitjad ja ilmastikuolud kipuvad seda ikka vastu tüve ajama.
Igal järgneval aastal on kõige mugavam ja lihtsam vajadusel mõned peotäied multśi juurde lisada (vahel kaevab mutt oma väljumisava täpselt multśiringi sisse või juhtub midagi muud huvitavat).
 |
| Ala multśitud ning kasutamiseks valmis. Foto: Ravel Reiljan |
Multśimisel on kõige olulisem see, et tüvi ega multś ei tohi omavahel kokku puutuda (juurekaelaga või poogitud taimedel), vahe tüve ja multśi vahel võiks olla minimaalselt 5cm ning seda tuleks vahepeal kontrollida, kuna lapsed, loomad, niitjad ja ilmastikuolud kipuvad seda ikka vastu tüve ajama.
Igal järgneval aastal on kõige mugavam ja lihtsam vajadusel mõned peotäied multśi juurde lisada (vahel kaevab mutt oma väljumisava täpselt multśiringi sisse või juhtub midagi muud huvitavat).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar