Üldiselt oleme me harjunud taimi
kohtlema kui passivseid objekte, mis võivad kaunistada nii aeda kui
kodu, nõudes vaid suuremat hoolt kui näiteks tavaline
dekoratiivelement.
Kuid tegelikult on taimed kaugelt keerulisemad organismid, kes suudavad suhelda end ümbritseva keskkonnaga, tunnetada lõhnu ja hääli, suhelda üksteise- ning putukatega ja isegi töödelda informatsiooni.
Nägemaks, kui võrreldavad võivad olla taimede võimed inimeste omadega, intervjueeris Scientific American Daniel Chamovitz´i, bioloogi ning raamatu „What a Plant Knows“ autorit.
Chamovitz ütleb, et lisaks mõningatele eeltoodud ootamatutele võimetele on taimedel ka ebatõenäolisi oskusi – oskusi, mis eeldavad lausa aju olemasolu, nagu näiteks mälu.
Taimedel on olemas mitut sorti mälu – nagu ka inimestel. Neil on näiteks lühimälu, immuunmälu ning isegi põlvkondi ühendav ühismälu.
Inimestel võib olla seda raske mõista või omaks võtta, kuid kui mälu eeldab mälestuste moodustamist, nende salvestamist ning salvestatu meenutamist või esilekutsumist, siis suudavad taimed seda kõike teha, seega on neil mälu.
Näiteks selleks, et kärbsepüünistaim (Dionaea muscipula) sulguks, on tarvis, et putukas puudutaks kahte tema lehekarvakest – sellest saab järeldada seda, et taim peab mäletama varasemat esimest puudutust.
Kuid see mäletamine kestab vaid umbes 20 sekundit, peale mida taim unustab ega arvesta enam sellega.
Kuigi taimed võivad olla võimelised informatsiooni töötlema, lükkab Chamovitz tagasi mõtte, et tegemist võiks „taimede neuroteadusega“
Ta märgib siiski, et taimed toodavad mõningaid samu kemikaale, mis mängivad olulist rolli ka inimajus.
Vabatõlge artiklist: „How Smart Are Plants?“
Science For The Curious Discover:
http://blogs.discovermagazine.com/80beats/2012/06/06/how-smart-are-plants/#.VnFoZE91Hkd
Kuid tegelikult on taimed kaugelt keerulisemad organismid, kes suudavad suhelda end ümbritseva keskkonnaga, tunnetada lõhnu ja hääli, suhelda üksteise- ning putukatega ja isegi töödelda informatsiooni.
Nägemaks, kui võrreldavad võivad olla taimede võimed inimeste omadega, intervjueeris Scientific American Daniel Chamovitz´i, bioloogi ning raamatu „What a Plant Knows“ autorit.
Chamovitz ütleb, et lisaks mõningatele eeltoodud ootamatutele võimetele on taimedel ka ebatõenäolisi oskusi – oskusi, mis eeldavad lausa aju olemasolu, nagu näiteks mälu.
Taimedel on olemas mitut sorti mälu – nagu ka inimestel. Neil on näiteks lühimälu, immuunmälu ning isegi põlvkondi ühendav ühismälu.
Inimestel võib olla seda raske mõista või omaks võtta, kuid kui mälu eeldab mälestuste moodustamist, nende salvestamist ning salvestatu meenutamist või esilekutsumist, siis suudavad taimed seda kõike teha, seega on neil mälu.
Näiteks selleks, et kärbsepüünistaim (Dionaea muscipula) sulguks, on tarvis, et putukas puudutaks kahte tema lehekarvakest – sellest saab järeldada seda, et taim peab mäletama varasemat esimest puudutust.
Kuid see mäletamine kestab vaid umbes 20 sekundit, peale mida taim unustab ega arvesta enam sellega.
Kuigi taimed võivad olla võimelised informatsiooni töötlema, lükkab Chamovitz tagasi mõtte, et tegemist võiks „taimede neuroteadusega“
Ta märgib siiski, et taimed toodavad mõningaid samu kemikaale, mis mängivad olulist rolli ka inimajus.
Vabatõlge artiklist: „How Smart Are Plants?“
Science For The Curious Discover:
http://blogs.discovermagazine.com/80beats/2012/06/06/how-smart-are-plants/#.VnFoZE91Hkd
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar