Kuidas valmistada multśiringi juba mõni aeg tagasi istutatud puittaimele?

Multśiringid on endiselt pisut alahinnatud ning inimeste aedades ja üldkasutatavatel haljasaladel mitte just palju kasutamist leidnud agrotehniline võte.
Nii nagu paljudel asjadel, on ka sellel plusside kõrval pisut miinuseid, kuid kasulik pool siiski võidab.

Olen täheldanud, et nii puuviljanduse- kui ka iluaianduse seisukohalt on multśiringidel päris mitmeid olulisi kasufaktoreid - inimese tarbeks kindlasti dekoratiivsus ning mugavus niitmistöödel ja taimetervise tarbeks kindlasti võimalus pookekoha või juurekaela väljatoomiseks (loomulikult ka niitmiskahjude minimeerimine).
Olen märganud, et liig sügav istutus on üldlevinud probleem - pigem istutatakse taim "kindlustunde" pärast ikka sügavamale kui ta oli puukoolis.
Paljudele (on ka erandeid) seemikutele ja poogitud taimedele see aga ei sobi - see on olnud tihti põhjuseks, miks taim jääb mitmeks aastaks kiratsema, ei võta kuidagi vedu või hakkavad teda kimbutama muud probleemid (erinevad haigused, kahjustajad).
Multśiringi valmistamine annab väga hea võimaluse taime nö "õigele kõrgusele rihtida", kuna enamustel juhtudel on liigset istutussügavust mitte rohkem kui 10cm.

Vaatame, kuidas seda teha:

Esmalt on näha taim, kelle juurekael on ca 5cm mulla sees, lisaks on taime tüvekorpa kahjustatud trimmeriga.

Taime juurekael mullas. Foto: Ravel Reiljan

Selleks, et teha täpselt ümmargust ringi, tasuks kasutada nööri - üks ots siduda lõdva aasaga ümber puu tüve ning teine ots ümber noa käepideme (nööri pikkus tüvest noani võiks olla minimaalselt 50cm).
Seejärel tuleks noaga ettevaatlikult piirjoon mööda ringi sisse lõigata (mitte sügavamalt kui 10cm).
Siis tuleks hakata kamarat järjest välja võtma (seda tuleb teha samuti ettevaatlikult, kuna mõnede taimede puhul on juurestik päris maapinnalähedane). Kui kamar on eemaldatud, tuleks välja tõsta ka liigne muld (seda võiks teha võimalusel seni, kuni kaevesügavus on vahemikus 5-8cm).
Mulla saab kasutada ära mujal aias ning kamarajäänused sobivad hästi kompostiks. 

Kooritud pinnas. Foto: Ravel Reiljan

Kui multśiala on ette valmistatud, siis tuleb paigaldada multś (tavaliselt kasutan ise männikooremultśi, fraktsiooniga 15-48mm). Ärge kasutage lehtpuukoort ega värsket männikoort (võivad tekkida erinevad probleemid lagunemisprotsessidega ning haiguste levikuga).
Multśimisel on kõige olulisem see, et tüvi ega multś ei tohi omavahel kokku puutuda, vahe tüve ja multśi vahel võiks olla minimaalselt 5cm ning seda tuleks vahepeal kontrollida, kuna lapsed, loomad, niitjad ja ilmastikuolud kipuvad seda ikka vastu tüve ajama.
Kui multś on paigas, siis tasuks see veel kergelt kinni tallata ning kastekannust ühtlaselt kasta - tavaliselt piisab ühest kannutäiest (juhuks kui mingi osa juurestikust on saanud kergeid vigastusi).

Paigaldatud kooremultś. Foto: Ravel Reiljan

Igal järgneval aastal on kõige mugavam ja lihtsam vajadusel mõned peotäied multśi juurde lisada (vahel kaevab mutt oma väljumisava täpselt multśiringi sisse või juhtub midagi muud huvitavat).

Allikas: Ravel Reiljan
http://ravelreiljan.blogspot.com.ee/search/label/Haljasalade%20rajamine