Viimastel aastatel on üle Eesti paljudes paikades märgata tammesid (Quercus sp.), kes polegi enam nagu tammed - neis puuduks nagu vitaalsus ning nende muidu terve jume on asendunud haiglase väljanägemisega.
Miks nii?
Põhjuseid
on tõenäoliselt mitmeid, kuid tundub, et põhiliseks on siiski
põhjaveetaseme muutus - viimaste aastate sügised on olnud pikad ning
kuivad, sama võib öelda kevadete kohta.
Lisaks on paljudes paikades, kus tammed kasvavad, tehtud ka viimastel aegadel palju pinnasetöid - ehitatud kõnniteid või muid rajatisi, mis vajavad drenaazisüsteemi.
Olles jälginud erinevates paikades kasvavate tammede olukorda, olen täheldanud, et vähem on probleeme tammedel, kes kasvavad pinnasel, mida pole dreenitud kui neil, kes kasvavad kõnni- ja sõiduteede ääres või lähistel.
Tundub, et klimaatiliste muudatustega hakkab ta tammede olukord muutuma - võimalik, et tulevikus ei saa neid enam alleepuudena eriti kasutada.
Allikas: Ravel Reiljan
https://ravelreiljan.blogspot.com.ee/
Miks nii?
Elujõuline ligi tuhande-aastane tamm Poolas, Rogalin´is. Foto: Ravel Reiljan |
Lisaks on paljudes paikades, kus tammed kasvavad, tehtud ka viimastel aegadel palju pinnasetöid - ehitatud kõnniteid või muid rajatisi, mis vajavad drenaazisüsteemi.
Olles jälginud erinevates paikades kasvavate tammede olukorda, olen täheldanud, et vähem on probleeme tammedel, kes kasvavad pinnasel, mida pole dreenitud kui neil, kes kasvavad kõnni- ja sõiduteede ääres või lähistel.
Tundub, et klimaatiliste muudatustega hakkab ta tammede olukord muutuma - võimalik, et tulevikus ei saa neid enam alleepuudena eriti kasutada.
Allikas: Ravel Reiljan
https://ravelreiljan.blogspot.com.ee/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar