Jätkusuutmatu
süsteem
Maailmas on hinnanguliselt 500 000 - 1 000 000 raamatukogu (täpset arvu ei tea vist küll keegi, kuna vastav hindamissüsteem selleks puudub).
Igas raamatukogus on teatavasti väga, väga suur hulk raamatuid - näiteks Washingtoni rahvusraamatukogus on lausa üle 30 000 000 raamatu - ning selliseid raamatukogusid on maailmas rohkem kui mitu.
Igas raamatus on jällegi päris palju lehekülgi - neid võib olla mõnikümmend kuid võib olla ka üle tuhande.
Leheküljed koosnevad teatavasti paberist, mis omakorda koosneb muude toorainete ja loodusressursside hulgas ka puidust.
Paberit toodetakse maailmas väga palju ning selleks kulub ka väga palju puitu - Ecology Global Network lehe andmetel raiutakse paberi tootmiseks igal aastal ligikaudu 4 000 000 000 puud, seega, keskmiselt iga maailmas elava inimese kohta pool puud aastas.
Ning suur hulk toodetud paberist leiab kasutust raamatuteks trükkimisel - see 4 miljardit teeb umbes 35% kogu maailma raiemahust.
The World Counts kodulehe andmetel kulub ainuüksi The New York Times´i pühapäevase väljaande trükkimiseks 75 000 puud.
Maailm digitaliseerub
Maailm muutub iga aastaga üha digitaalsemaks ja me ise harjume sellega samuti aste-astmelt ning kuna me võime eeldada, et digimaailm jätkab võidukäiku, siis oleks ehk mõistlik osades asjades sellele ümber kolida - nagu näiteks ühiskondlikud raamatukogud?
Sellist ülemaailmset raamatukogu suudaks hallata mõni megakorporatsioon nagu näiteks Microsoft, Google, Facebook jne.
Milline oleks raamatukogude digitaliseerimise rahaline kasu?
Esmalt kaoks vajadus hoonete ehitamiseks, ostmiseks, rentimiseks - kaovad hoonetega seotud püsikulud nagu rent, elekter, vesi, küte, jahutus, hooldus, remont jms.
Lisaks tekiks tohutu kokkuhoid ka palgatöötajate kaudu.
Kuigi vanade raamatute digitaliseerimine võib olla kulukas, on uued juba enne trükki niikuinii digitaalsed ning jääksid ära trükkimis, ladustamis ja transpordikulud.
Milline oleks keskkonnale tulev kasu?
Paljud neist 4 miljardist puust võiksid alles jääda ning maakera ökosüsteem muutuks tasakaalukamaks.
Lisaks väheneks tunduvalt igasuguste liim- ja värvainete tootmine, mida varasemalt raamatute trükkimiseks kasutati, samuti väheneks veekulu, mida paberitootmine suures koguses tarvitab (The World Counts lehel väidetakse, et ühe A4 paberilehe tootmiseks kulub kuni 10L vett) ja muidugi tootmisüksuste saasteproduktid ning õhku paisatav saaste.
Miinused?
Pea iga uuendusega kaasneb ka miinuseid või valupunkte - siinkohal oleks tõenäoliselt kõige keerulisem moment inimtööjõu drastiline vähenemine.
Samas - see on paratamatus, me digitaliseerime ja robotiseerime niikuinii mitmeid muid elualasid ning sellega tuleb lihtsalt kohaneda.
Samuti ei saa märkimata jätta rahalisi ning keskkondlikke kulutusi seoses digitaalsüsteemi haldamise, serveribaaside ehitamise ning tööshoidmisega, kuid usun, et põhjaliku analüüsi tulemusel peaks digitaalsüsteem ikkagi palju, palju soodsam olema.
Kokkuvõtteks
Loomulikult pole kõik alati nii lihtne ning must-valge kui tundub. Uued lahendused võivad sündida läbi valu ning kasvuraskused on paratamatud, kuid areng peab olema - kas just niisugune, see olgu juba helgemate peade otsustada.
Allikas: Ravel Reiljan
Maailmas on hinnanguliselt 500 000 - 1 000 000 raamatukogu (täpset arvu ei tea vist küll keegi, kuna vastav hindamissüsteem selleks puudub).
Igas raamatukogus on teatavasti väga, väga suur hulk raamatuid - näiteks Washingtoni rahvusraamatukogus on lausa üle 30 000 000 raamatu - ning selliseid raamatukogusid on maailmas rohkem kui mitu.
Igas raamatus on jällegi päris palju lehekülgi - neid võib olla mõnikümmend kuid võib olla ka üle tuhande.
Leheküljed koosnevad teatavasti paberist, mis omakorda koosneb muude toorainete ja loodusressursside hulgas ka puidust.
Paberit toodetakse maailmas väga palju ning selleks kulub ka väga palju puitu - Ecology Global Network lehe andmetel raiutakse paberi tootmiseks igal aastal ligikaudu 4 000 000 000 puud, seega, keskmiselt iga maailmas elava inimese kohta pool puud aastas.
Ning suur hulk toodetud paberist leiab kasutust raamatuteks trükkimisel - see 4 miljardit teeb umbes 35% kogu maailma raiemahust.
The World Counts kodulehe andmetel kulub ainuüksi The New York Times´i pühapäevase väljaande trükkimiseks 75 000 puud.
Maailm digitaliseerub
Maailm muutub iga aastaga üha digitaalsemaks ja me ise harjume sellega samuti aste-astmelt ning kuna me võime eeldada, et digimaailm jätkab võidukäiku, siis oleks ehk mõistlik osades asjades sellele ümber kolida - nagu näiteks ühiskondlikud raamatukogud?
Sellist ülemaailmset raamatukogu suudaks hallata mõni megakorporatsioon nagu näiteks Microsoft, Google, Facebook jne.
Milline oleks raamatukogude digitaliseerimise rahaline kasu?
Esmalt kaoks vajadus hoonete ehitamiseks, ostmiseks, rentimiseks - kaovad hoonetega seotud püsikulud nagu rent, elekter, vesi, küte, jahutus, hooldus, remont jms.
Lisaks tekiks tohutu kokkuhoid ka palgatöötajate kaudu.
Kuigi vanade raamatute digitaliseerimine võib olla kulukas, on uued juba enne trükki niikuinii digitaalsed ning jääksid ära trükkimis, ladustamis ja transpordikulud.
Milline oleks keskkonnale tulev kasu?
Paljud neist 4 miljardist puust võiksid alles jääda ning maakera ökosüsteem muutuks tasakaalukamaks.
Lisaks väheneks tunduvalt igasuguste liim- ja värvainete tootmine, mida varasemalt raamatute trükkimiseks kasutati, samuti väheneks veekulu, mida paberitootmine suures koguses tarvitab (The World Counts lehel väidetakse, et ühe A4 paberilehe tootmiseks kulub kuni 10L vett) ja muidugi tootmisüksuste saasteproduktid ning õhku paisatav saaste.
Miinused?
Pea iga uuendusega kaasneb ka miinuseid või valupunkte - siinkohal oleks tõenäoliselt kõige keerulisem moment inimtööjõu drastiline vähenemine.
Samas - see on paratamatus, me digitaliseerime ja robotiseerime niikuinii mitmeid muid elualasid ning sellega tuleb lihtsalt kohaneda.
Samuti ei saa märkimata jätta rahalisi ning keskkondlikke kulutusi seoses digitaalsüsteemi haldamise, serveribaaside ehitamise ning tööshoidmisega, kuid usun, et põhjaliku analüüsi tulemusel peaks digitaalsüsteem ikkagi palju, palju soodsam olema.
Kokkuvõtteks
Loomulikult pole kõik alati nii lihtne ning must-valge kui tundub. Uued lahendused võivad sündida läbi valu ning kasvuraskused on paratamatud, kuid areng peab olema - kas just niisugune, see olgu juba helgemate peade otsustada.
Allikas: Ravel Reiljan
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar