Puittaimede istutusaegsetest probleemidest - lühidalt

Elus tuleb ikka ette olukordi, mil on tarvis mõni puittaim istutada - eriti tõenäoline on selle juhtumine ettevõtetes, mis tegelevad näiteks haljastustöödega.

Puittaimede puhul on oluline panna tähele mõningaid aspekte, mille tegemine/mittetegemine või valesti tegemine võib põhjustada taime arengupeetuse või isegi pika piinarikka surma.

Millised need mõningad aspektid on, sellest kohe lühidalt lähemalt:

Värskelt istutatud puittaim. Foto: Ravel Reiljan

1. Juurekael ning pookekoht
Seemnest arenenud taimedel ehk seemikutel on paksend, mida nimetatakse juurekaelaks - see paikneb juurestiku üleminekukohal. Samuti on poogitud taimedel olemas pookekoht.
Tasub ka meeles pidada, et vegetatiivsel teel (pistvaiad, pistoksad, võrsikud, haljaspistikud jms) paljundatud taimedel juurekael puudub (vahel inimesed kurdavad, et teatud taimedel on juurekaela väga raske leida...) ning seega puudub ka vajadus nende istutussügavust selle järgi reguleerida.

Oluline on, et nii juurekael kui  ka pookekoht (kui pookekoht on madalal, mitte tüve ülemises osas või võras..!) jääksid istutamisel kasvupinnasest pisut välja paistma (okaspuude osas mul pikaaegsem kogemus puudub - osad väidavad, et neid võib kõigest hoolimata algsest sügavamale istutada, osad jälle vastunäidustavad selle, lisaks kehtivad erireeglid rooside jms suhtes). 
Juurekaela või poogendi paiknemist kasvupinnase suhtes tuleks kontrollida juba istikut ostes - olen sattunud küllalt tihti istikutele, mille puhul on juurekael paiknenud isegi kuni 5cm sügavusel kasvupinnases.

Juba istutatud taimede puhul oleks mõistlik nende tüvekese ümbert pisut kasvupinnast lahti võtta, leidmaks juurekaela või pookekoha asukohta - maksimaalne sügavus, millele olen sattunud, on olnud isegi üle 20cm.
Värske istutuse puhul tuleks sellisel juhul taim võimalusel koos mullapalliga kõrgemale tõsta, juba juurdunud taime puhul on võimalik seda viga rihtida multśiringiga: https://arboristaednik.blogspot.com.ee/2018/02/kuidas-valmistada-multsiringi-juba-moni.html

Pinnase täitmise tõttu väga sügavale jäänud poogend. Foto: Ravel Reiljan

Mis juhtub, kui juurekael või poogend kasvupinnasesse jäävad? 
Kui seda olukorda võrrelda inimesega, siis oleks see tõenäoliselt ehk midagi sarnast kui me kannaksime aasta läbi pidevalt niisket villast salli ümber kaela - pikapeale muutub see ala hellaks, hakkab hauduma ning sinna võib tekkida põletikuline seisund, mis mõjutab tervet organismi.
Sama lugu juhtub ka puittaimedega - nad võivad muutuda nõrgaks ehk vastuvõtlikuks erinevatele välismõjutajatele nagu haigused, kahjurid ning seenpatogeenid. See protsess võib sõltuvalt liigist ning tingimustest kesta mitmeid aastaid.
Tüüpiliselt üritatakse sellisel puhul "ravida" või "eemaldada" sekundaarseid sümptomeid, kuid probleemi algallikas jäetakse tähelepanuta - kuigi lihtsa võttega oleks võimalik taime olukorda juba ühe kasvuhooajaga parandada.


2. Jäetakse tüve ümbrus multśimata
Tihti istutatakse uued puittaimed aladele, mida niidetakse ehk hooldatakse aktiivselt - olen asulates värskeid istutusi jälginud ning näen nooristikute puhul massiliselt erinevaid vigastusi, mida tekitavad niidukid ning trimmerid - noore taime jaoks võib see tähendada pikka kiratsemist ehk arengupeetust või surma.
Tüveümbruse istutusaegne õigel viisil teostatud multśimine tagab vähemalt esimese mõne kriitilise aasta jooksul suhteliselt heinavaba ala, seega puudub ka vajadus vahetult tüve alas niiduki või trimmeriga askeldada.

Hoolimatu niitja on masinaga puu sandistanud. Foto: Ravel Reiljan

3. Jäetakse taim korralikult kastmata
Asulates, näiteks alleepuude istutamisel on tihti suureks probleemiks taimede kuivale jätmine - esmakastmine tehakse ära, kuid edasine jäetakse ilma hooleks. Kliima on viimase 10 aastaga aga nii palju muutunud, et ka Eesti oludes on suvisel ajal taimedel veest suur puudus.
Ei tohiks siiski unustada, et istutatud puittaimed vajavad kastmist vähemalt esimese 2 aasta jooksul (kastmiskogused on üldiselt reglementeeritud).
Eraaias tuleks kastmist jälgida niiskusanduritega, mida müüakse vist küll pea iga ehituspoe aiandusosakonnas.

Puukoolis pakitud taim on jäetud korralikult kastmata. Foto: Ravel Reiljan

 

4. Jäetakse istutuskott või võrk juurekaelapiirkonnast vabastamata
Siin on tihtilugu tegu kahe äärmusega - kas ei puudutata mullapalli ümbrismaterjali üldse või võetakse see jällegi täielikult ära.
Kumbki pole mõistlik.
Parim on peale taime paikaseadmist horisontaalosa kattematerjalist või võrgust lahti lasta, vertikaalosa laguneb ajapikku ära (kui see on ikka üldiselt kasutusesolevatest materjalidest).

Need on neli kõige kriitilisemat olukorda, mis võivad puittaime istutamisel talle saatuslikuks saada, ülejäänud detailid on samuti olulised, kuid korraliku mullapalliga istiku puhul üldjuhul probleemiks ei saa - nendest võime tulevikus pikemalt rääkida.


Allikas: Ravel Reiljan
http://ravelreiljan.blogspot.com.ee/search/label/Haljasalade%20rajamine